Andresepäev, 30. november, on Šotimaa rahvuspüha. Põikrist (saltire) e püha Andrease lipp on Šotimaa riigilipp . Šotimaa tervitab 2021 ja kutsub tähistama ning külla! (ingl.k)
Andresepäev on Šotimaal rahvuspüha, kuna Andreas on Šotimaa kaitsepühak. 20. sajandi teisest poolest tuntakse andresepäeva advendiaja algusena. Aastatuhande vahetusel levis Eestisse Skandinaavia komme süüdata sel puhul advendiküünlaid. Andresepäeval võivad lapsed avada esimese luugi advendikalendris, kus iga päeva luugi taga ootab maiustus. Et Andreas oli tuntud oma heatahtlikkuse, abivalmiduse ja rohkete heategude poolest, tähistatakse seda päeva ka võimalusena meeldetuletuseks, kui olulised on kasvõi väikesed igapäevased heateod.
Lugu
Apostel Andreas, Siimeon Peetruse vend, sündis Galilea Betsaidas, kus mõlemad olid kalamehed. Andreas kuulus Ristija Johannese jüngrite hulka, kuid ühines hiljem koos vennaga Jeesuse jüngritega ning kuulus tema lähimasse sõpruskonda, olles üks soosikapostlitest. Pärast Kristuse surma suundus ta misjonitööle ilmselt Sküütiasse, kust rändas veel mitmele poole. Löödi Ahhaias risti tänaseks andrease risti nime all tuntud ristipuule. Piinade pikendamiseks teda ei naelutatud, vaid hoopis seoti risti külge. Andreas suri 30. novembril. Lääne- ja idakirik tähistavad seda ühel ja samal kuupäeval. Andreas on lisaks Šotimaale ka Kreeka, Rumeenia, Venemaa, Ukraina, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi ja Barbadosel asuva St Andrew’ haldusüksuse kaitsepühak. Tema nime kannavad Eestis Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik.
Andreas sai Šotimaa kaitsepühakuks 10. sajandi keskpaiku. Mitme legendi järgi tõi osa Andrease säilmeid kreeka munk Regulus jumaliku ilmutuse pääle Patrasest Konstantinoopoli asemel „maailma lõppu, kus nad oleksid paremini kaitstud“, paika, kus tänapäeval asub St Andrewsi linn, aastal 390.
Ka kahe vana käsikirja väitel, millest ühte hoitakse Pariisis ja teist Londonis, tõi Andrease säilmed piktide kuninga Óengus mac Fergusa (729–761) kätte keegi Regulus. Ainus ajaloost teadaolev Regulus aga (Riagail ehk Rule, kelle nime kannab St Rule’i ehk siis Reguluse torn St Andrewsi katedraali territooriumil) oli iiri munk, kes Iirimaalt pagendati, kuid tema elas u 573–600. Seevastu on põhjust arvata, et reliikvia oli alguses hoopis Hexhami piiskopi Acca valduses, kes viis selle Piktimaale, kui ta u 732 Inglismaalt Hexhamist välja saadeti ja ta rajas oma uue piiskopkonna sääl, kus nüüd on St Andrews. Regulusega on säilmete toomist seostatud tõenäoselt soovist viia St Andrewsi kiriku rajamine võimalikult varajasse aega.
Taas legendi järgi viis sada aastat hiljem, 832, kuningas Óengus II piktide ja šottide sõjaväe lahingusse anglite vastu, keda juhtis Æthelstan. Lahing peeti praeguse Athelstanefordi küla lähistel (East Lothiani maakond). Óengus olevat lahingu eelõhtul palvetades tõotanud, et võidu korral kuulutab ta Püha Andrease Šotimaa kaisepühakuks. Lahingupäeva hommikul olevat taevasse ilmunud X-kujulised valged pilved. Sellest ilmselt jumalikust märgist julgustatuna läks Óenguse ühendatud vägi võitlusse arvuliselt ülekaalukama vaenlase vastu ja nad võitsidki.Arvates, et pilvemärk kujutas endast põikristi, millel Püha Andreas hukati, täitis Óengus oma lahingueelse tõotuse ja kuulutaski Andrease Šotimaa kaitsepühakuks. Väidetavalt just selle legendi põhjal ongi Šotimaa lipuks saanud valge põikrist taevassinisel taustal. On siiski ka andmeid, et Andreas tõsteti Šotimaal ausse juba enne seda sündmust.
Tähistamine
Andresepäeva tähistavad šotlased kogu maailmas, nii Šotimaal kui šoti diasporaas, kus šoti juurtega inimesi arvatakse olevat 40 miljoni ringis. Välismaal korraldavad suuremaid pidustusi Püha Andrease seltsid. Esimene niisugune selts asutati Lõuna-Carolinas Charlestonis 1729. Kodumaal peetakse 30. novembril keilipidusid nii linnades kui ka paljude külade rahvamajades. Pühaku nime kandvas St Andrewsis toimub terve nädala kestev festival: kontserdid, rongkäik, jõulutulede süütamine, vabaõhu-keilipidu, söömingud, kus ei puudu hägiski.
Alates 30. novembrist 1996, mil Briti valitsuse nõusolekul tagastati Šotimaale kunagine Šoti kuningate kroonimiskivi – 152 kg kaaluv Scone’i Kivi ehk Saatusekivi, pääseb andresepäeval Edinburgh’ lossi kivi vaatama tasuta. (Selle kivi oli täpselt 700 aastat varem sõjasaagina kaasa viinud Inglismaa kuningas Edward I, siis paigutati see Westminster Abbey kroonimistooli, millel krooniti peaaegu kõik hilisemad Inglismaa ja Ühendkuningriigi kuningad. Kokkuleppe kohaselt viiakse kivi tulevaste kroonimiste päevadeks ajutiselt taas Londonisse.)
(Internetimaterjalide põhjal koostanud Kullo Vende)
Lisalugemist wikipediast
