Üldist
Šotimaa, riik Suurbritannia saarel, oli iseseisev kuni 1. maini 1707, mil võeti nii Inglismaa kui ka Šotimaa parlamendis vastu liiduleping (Act of Union 1707) ja loodi Suurbritannia Ühendkuningriik. Vaatamata sellele, et tolleks hetkeks olid Šotimaad, Inglismaad ja Iirimaad juba üle saja aasta valitsenud ühised kuningad – Šotimaa kuningas James VI, kes päris ka Inglise ning Iiri trooni aastal 1603 ja seejärel James I nime all jäädavalt Londonisse kolis – ja tema järglased, tekitas poliitilise liitriigi loomine kuninganna Anne-i ajal (1702-1714) šotlaste seas laialdast vastumeelt. Daniel Defoe („Robinson Crusoe” autor), kes palgati lobitööd tegema liidulepingu populaarsuse tõstmiseks šotlaste seas, on väitnud, et iga šotlasest liidulepingu pooldaja kohta oli 99 vastu. Kuigi liidulepingu järgselt oli ühendkuningriigil ühine seadusandlik organ ehk parlament, asukohaga Westminsteri linnaosas Londonis, säilis Šotimaal iseseisev õigus-, kohtu- ja haridussüsteem ning Šotimaa kirik. See aitas kaasa ka šoti kultuuri ja rahvusliku identiteedi säilimisele.
Pärast 1997. aasta Šotimaa referendumit võeti Ühendkuningriigi ehk Westminsteri parlamendis vastu Šotimaa seadus (Scotland Act 1998), mis taaselustas Šotimaa ehk Holyroodi parlamendi. Sellega anti seadusandlik võim kõigis Šotimaad puudutavates valdkondades tagasi Šotimaale, välja arvatud valdkondades, mis ÜK 1998 Šotimaa seaduse alusel on selgesõnaliselt Westminsteri parlamendile reserveeritud. Samuti ei tohtinud vastuvõetud seadused olla vastuolus Euroopa Liidu seaduste ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Mõningad Šotimaa parlamendi seadusandliku kompetentsi alla kuuluvad valdkonnad on kohaliku põllumajanduse, keskkonna, omavalitsuste ja tervishoiuga seonduv ning haridus- ja õigussüsteem.
Tasub teada, et praegune Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II on šotlaste jaoks alles esimene valitseja nimega Elizabeth, seega Elizabeth I. Segaduse vältimiseks langetati otsus, et tuleviku monarhid saavad nummerdatud šoti või inglise nimekaimust eelkäija järgi, kes kandis kõrgeimat järjenumbrit (kaasus MacGormick v Lord Advocate 1953 SC 396). Seega, kui tulevikus peaks ÜK trooni pärima Jamesi-nimeline monarh, siis saaks temast kuningas James VII, vaatamata sellele, et Inglismaal on tänaseni vaid kaks Jamesi-nimelist monarhi olnud.
(Inglise keeles ei hääldata nime Edinburgh mitte nii nagu eesti keeles ehk siis [edinburg], vaid [ed-in-bö-rö]. Klikkides siia ning seejärel Edinburgh’ sõna järel olevale kõlarimärgile, saab korrektset hääldust kuulda.)
Edinburgh pole Šotimaa suurim linn, kuid rikkaliku arhitektuuripärandi eest on see kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Edinburgh’ linna rahvaarvuks 448624 inimest, kuid nüüdseks on see kasvanud üle poole miljoni piiri. (Glasgow rahvaarv on ligi 1,7 miljonit.)
Edinburgh’ ajaloolise kesklinna jaotavad kaheks Princes Streeti pargid. Neist lõuna pool asub vanalinn, mida kroonib kustunud vulkaanist ja liustikusetteist moodustunud mäe tipus asuv Edinburgh’ kindlus. Vanalinnas on säilinud keskaegne planeering ja palju reformatsiooniaegseid ehitisi. Peatänavaks on viiest üksteise otsa lükitud tänavast koosnev Kuninglik Miil (Royal Mile), millest hargnevad mitmed kitsad tänavad. Peatänav paikneb laugelt laskuval seljakul, mille läänepoolses, kõrgemas otsas on juba mainitud kindlus, idapoolses aga Holyroodi palee, kuningate Edinburgh’ residents. Kuninganna Elizabeth II veedab palees aastas ühe juunikuu nädala, muul ajal on hoone muuseumina üldsuse käsutuses.
Kuna vanalinna ala on väikene, siis võitluses ruumipuudusega polnud juba 16ndal sajandil 10-11-korruselised majad midagi erakordset, üks maja olevat olnud lausa 14 korruseline. Ruumipuudusele keskaegsed pilvelõhkujad aga lahendust ei pakkunud ning seetõttu kolisid paljud tööstusrevolutsiooni aegsed sisserändajad vanalinna all olevatesse käikudesse. Tänapäevani püsib elus legende maa-alusest linnast, kus pidavat muidugi ka kummitama. Elukohana on maa-alused käigud nüüdseks oma väärtuse kaotanud, küll aga tehakse sinna huvilistele ekskursioone.
Uuslinn asub Princes Streeti parkidest põhja pool, teisisõnu vanalinna vastas, millega peamine ühendus loodi sildade abil. Linna planeeringu konkursi võitis 1766. aastal vaid 27-aastane arhitekt James Craig, kelle kavandi järgi loodi süsteemne ning paralleelne tänavatevõrgustik, mis oli ratsionaalne ja käis kokku valgustusaja mõttelaadiga. Keskseks tänavaks on siin George Street, mis kulgeb paralleelselt temast põhja pool asuva Queen Streeti ja lõuna pool asuva Princes Streeti tänavaga. Need kolm põhitänavat on omavahel ühendatud rangelt ristuvate väiksemate tänavatega. Uuslinna bloki otstes asuvad ida pool Saint Andrew väljak ja läänes Charlotte’i väljak. Uuslinn kasvas hoogsalt, kuid linna laienedes ei saanud rangelt ristuvate tänavate võrgustik enam samal moel jätkuda.
Vanalinnast läänes on välja kujunenud finantsrajoon, kus asuvad erinevad kindlustus- ja pangandusettevõtted. Seal asub ka ümmargune liivakivist ehitatud Edinburgh’ Rahvusvaheline Konverentsikeskus (Edinburgh International Conference Centre).
Üks märkimisväärsemaid paiku väljaspool Edinburgh’ ajaloolist kesklinna on kahtlemata keskaegne Leithi sadamarajoon, mis 1920 aastal küll Edinburgh’ maakonnaga liideti, kuid on säilitanud oma identiteedi siiani. Seal asuvad ka mitmed baarid ja mereandide restoranid ning külastada saab endist kuninglikku jahti Britannia.
Iga aasta augustis toimub alates aastast 1947 Edinburgh’ International Festival, mille kestel saab näha ja kuulda kõrgetasemelisi teatrilavastusi ja klassikalise muusika kontserte tipptasemel lavastajate, näitlejate, truppide, dirigentide ja orkestrite vahendusel. Rahvusvahelise festivali kõrvale tekkis samal aastal Edinburgh’ Fringe Festival ehk Edinburgh’ Fringe, mis koosneb paljudest väiksematest festivalidest. Ühtekokku loob see maailma ühe suurima omasuguse kunstisündmuse, tuues linna igal aastal ligi miljon turisti. Selle raames pakutakse mitmeid tuhandeid kultuuriüritusi (teatritükke, kontserte, näitusi jm) kokku üle mitmekümne tuhande esitusega linna mitmesajas eri paigas. Oluline osa Fringe’i etendustest kuulub komöödiale.
Edinburgh’s asub ka Šoti Rahvusmuuseum (National Museum of Scotland), kus on välja pandud rohkem kui kümme tuhat eset, ja Šoti Rahvusgalerii (National Galleries Scotland ) ning Šoti Tänapäeva Kunsti Galerii (Scottish National Gallery of Modern Art). Viimased kaks peidavad endas Ühendkuningriigi parimaid kunstikogusid. Sissepääs muuseumi ja galeriide püsiekspositsioonidele on tasuta.
Iga-aastaselt toimub Edinburgh’s ka Hogmanay tähistamine. Hogmanayks kutsuvad šotlased vana-aasta õhtu ja uusaasta pidustusi. Tegemist on mitmepäevase tänavapeoga, mille raames toimuvad mitmesugused elavas esituses kontserdid, lastakse ilutulestikku ning pakutakse juua ja süüa. Princes Streeti parkides toimub ka rahvapidu, esinevad tuntud artistid ning kõiki külastajaid oodatakse osa võtma keilitantsudest (ceilidh).
Aberdeen, linn Kirde-Šotimaal Põhjamere liivasel kaldal, on rahvaarvu poolest suuruselt kolmas Šotimaa linn. Nii vanalinn (Old Aberdeen) kui ka uuslinn (New Aberdeen) oma peamise kaubandustänava Union Streetiga asuvad kahe jõe, Dee ja Doni, vahelisel alal. Jõgede välimistel külgedel asuvad mitmed elurajoonid.
Aberdeeni linna asustasid juba 6000 aastat enne Kristust kütid, kes elutsesid jõgede suudmealadel. Tänapäeval leiab vana Aberdeeni südamest 1495. aastal asutatud Aberdeeni ülikooli suurima ja vanima linnaku (King’s College). Uuslinnas asub ka Aberdeeni ülikoolile kuuluv maailmas suuruselt teine graniithoone – Marischal College, mis on renoveeritud ja Aberdeeni linnavalitsusele välja renditud. Uuslinna puhul ei tasu end nimest eksitada lasta, sest selle arendamist alustas juba 1136.a. Šotimaa kuningas David I.
Läheduses kaevandatud graniidi tõttu on valdav enamus hoonetest ehitatud graniidist, millest on linn saanud ka erinevaid hüüdnimesid, nagu näiteks „hall linn”, „graniitlinn” ja „hõbelinn kuldsetel liivadel”. Kuna halli taevaga pilves ilm on Šotimaal üsna tavaline, siis jätab linn koos graniidist majadega halli ja paljude jaoks rusuva mulje. Samas aga, kui paistab päike, sätendab ehitistes graniidis leiduv vilgukivi hõbedaselt. Naftatööstus on andnud linnale ka Euroopa naftapealinna ja Euroopa energiapealinna hüüdnimed.
Traditsiooniliselt olid Aberdeenis peamisteks tööstusharudeks kalandus, laevaehitus, paberi- ja tekstiilitööstus, kuid tehnika arenguga on nende tähtsus drastiliselt vähenenud, kui mitte täiesti kadunud. Süvavete kalapüügi arenguga taandus kalastuse tähtsus, tekstiili tootmine lõppes 2004. aastal vabriku sulgemisega, ja paberitööstuses, olgugi et see käivitati 1694. aastal ja on seega linna vanim tööstusharu, on selle sajandi alguses suletud kaks vabrikut kolmest.
Alates eelmise sajandi seitsmekümnendatest, mil leiti naftavarud Põhjamerest, on linnast saanud üks Põhja-Euroopa peamisi naftapealinnu. Naftatööstusega kaasnev naftaplatvormide varustamine kõige vajalikuga, laevade ehitus ja remont ning sadama opereerimine on Aberdeeni majanduse ja tööhõive peamine alustala. Naftaplatvormide tõttu on ka linnapiiril asuv helikopterite maandumisväljak kommertskopteriplatside seas üks töörohkemaid maailmas, sest töölisi transporditakse platvormile ja tagasi kopteritega.
Aberdeeni külastades tasuks kindlasti jalutada ka mõnes linnapargis, sest Aberdeen on mitmekordne haljastusvõistluse Britain in Bloom (tõlge: ’Britannia õites’) võitja. Tore koht jalutamiseks on ka linna rannapromenaad, kust soojemal ajal võib hea õnne korral isegi delfiine merel sulpsamas näha.
Aberdeeni rannapromenaadi Dee jõe poolses servas asub väike Footdee küla. Küla pärineb keskajast, esimene kirjalik viide külale on aastast 1398. Ajalooliselt on tegemist kalurikülaga. See paik on väga erinev ja rahulik võrreldes ülejäänud linnaga ning päiksepaistelise ilma puhul suurepärane jalutuskäigu sihtpunkt.
Aberdeenis tasuks liikuda ka mööda merekallast linnast põhja poole, kus asuvad suured liivaluited, mis olevat sama haruldased nagu Amazoni vihmamets. Hea peatumispaik on Balmedie, kus asub telkimisvõimalustega parkimisplats ning kust saab mööda laudteed teha jalutuskäigu liivaluidete vahelt rannale. Seal läheduses asub ka miljardär Donald Trumpi poolt rajatav kurikuulus golfiväljak, mille ehitustööd peatati kunagi üldsuse tugeva vastumeelsuse tõttu, sest ehituse käigus hävitati tuhandete aastate jooksul kujunenud maastikku. Hea ülevaate olukorrast rajatava golfiväljaku raames annab Anthony Baxtery poolt koostatud dokumentaalfilm „You’ve been Trumped“. Tutvustava videoklipi leiab siit.
Erinevalt põhjapoolsetest liivarandadest asuvad linnast lõuna suunas merekaldal aga hoopiski suured kaljurahnud. Ühe otsas neist ka muljetavaldava Dunnottari kindluse varemed. Suundudes lossist edasi lõuna suunas Crawtoni joa (Crawton waterfall) juurde, on võimalik teha jalutuskäik mööda Fowlsheugh linnuvaatlemisraja kõrget kaljuserva, saatjateks ringihüppavad jänesed ja kaljudel pesitsevad linnud.
Turism
Kuigi Ühendkuningriigis on ühine valuuta, naelsterling, siis on hea teada, et Inglismaal ei taheta Šotimaa naelu väga vastu võtta, kuigi nad on tegelikult kohustatud seda tegema. Sama lugu on ka Eesti pankades, ainult Tavid vahetab Šoti naelu.
Šotimaal seda probleemi ei ole – sobivad nii Inglise kui Šoti naelad.
Šotimaa bussitransport on hea ja korralik, häid linnadevahelisi bussitariife leiab siit: www.megabus.com. Teenust pakub ka www.nationalexpress.co.uk
Pakutavate rongipiletitega saab tutvust teha ning neid soetada www.scotrail.co.uk. Mõni nädal ette ostes saab vahel rongipileti peaaegu sama hinnaga mis bussipileti, kuid mugavuse tõttu on rong üldiselt eelistatum.
Kõige toredam aga on Šotimaal ringi liikuda autoga, sest siis saab peatuda seal, kus miskit ilusat ja huvitavat teele jääb, ning selliseid momente tekib rohkelt. Vasakpoolne liiklus on kahtlemata väga harjumatu, kuid meeli ärkvel hoides ning liiklusvooluga kaasa minnes pole see niivõrd keeruline. Positiivne on ka see, et pedaalid asetsevad nii nagu peab (gaas on parema ning sidur vasaku jala all) ning ka manuaalne käigukast toimib samamoodi, s.t esimene käik on vasakule ja üles. Kuigi erinevaid autorendifirmasid on mitmeid, siis parimaid hindu oleme leidnud siit: www.arnoldclarkrental.com. Tavarendilepingu järgi jääb sageli rendile võtja omavastutus 500 naela peale, kuid ostes lisakindlustuse on omavastutus £0 ja see teeb esmakordse vasakul teepoolel sõitmise palju stressivabamaks.
